KANTER

Kanter on juba teine olümpiavõitja, keda mul on õnnestunud pildistada. Kogu sessiooni idee tegelikult oli hoopis elusuuruses reklaamfoto tegemine tema uue fännisärgi tutvustamiseks. Pilt tuli valmistada nii, et Gert on nii eest kui tagant täpselt samas asendis, et oleks hiljem võimalik foto välja lõigata ning kaks poolt kokku kleepida. Sellised elusuuruses Kanterid seisid kõikides Nike ja teisteski poodides vahetult enne Berliini MM-i.

Aga siia postitasin hoopis teise foto - veidi tumedamates toonides ja tõsisem portree. Mis on kummaline, et Gert on nii ekraanil kui päriselus üdini positiivne ja meeldiva ellusuhtumisega tüüp ning isegi sellisel mustvalgel ja tõsise ilmega jäädvustatud fotol reedavad Gerdi silmad halastamatult tema iseloomu.

Fotosessioon oli jällegi seeriast "kohe kiirelt vaja". Nike kontorist tuli kõne, et kas saad pildi homme ära teha, Kanteril on ainult 15 minutit treeningu ja mingi järgmise kohustuse vahel. Kuna meie enda stuudio on linnast veidi eemal, siis laenas oma ruume mulle Kalle Veesaar. Kogu sessioon koos reklaamfotode tegemise, asjade ülesseadmisega pidi mahtuma 30 minuti sisse ja mahtuski.

KAANEFOTO

Tavaliselt on ajakirja kaanefoto üpris läbimõeldud asi. See on pilt persooniloo peategelasest ning tehtud stuudios või mõnes muus kontrollitud ümbruses. Eesmärgiks maksimaalselt kõrge kvaliteet ja see, et ajakiri riiulilt ostjat kutsuks. Kuid mitte alati. Järgmise ajakirja Basketball kaanel on pilt Rait Keerlesest, kelle foto saamise lugu on teistsugune. Eesti - Hungari koondise mängu 2 veerandaja keskel tuli sõnum: Mul on vaja Keerlesest kaanepilti! No mängust kaanepildi saamine on päris keeruline. Eriti mängijast kes enamuse ajast veedab korvi all mängijate puntras. Keerlesest sai tehtud "kindla peale" foto sellel hetkel kui ta vabaviset sooritab. Mängija keskendunud poos, pildil on pall, särgil paistab mängija number ning rinnal koondise sponsori logo, taust suhteliselt ühtlane tume, et saaks lisada kaanel olevaid pealkirju. Selline tuleb siis järgmise Basketball kaanefoto.

TÜDRUKUD, TÜDRUKUD

Mul on suur au olla ühe võrkpallinaiskonna personaalne fotograaf. See muidugi on ilustatult öeldud, sest tegelikult nad muidugi igapäevaselt ei tegele võrkpalliga väga aktiivselt enam vaid tegu on rohkem sõpruskonnaga, mis on alguse saanud võrkpallitrennist. Ja personaalseks fotograafiks ei julge ennast ka siiski pidada, sest olen neid koos pildistanud kahel korral ja mõnda tüdrukut ka üksikuna, kuid teatavasti on seda rohkem kui keegi teine, mistõttu julgen ka nii radikaalselt sõna võtta.

Nagu pildilt näha pole fotoshoodi ajal võrkpall just peamine teema. Eesmärk on rohkem dokumenteerida tüdrukute lähedust, meeleolu ja sõprust.

Antud sessioon toimus Vääna rannas ja ähvardas täielikult läbi kukkuda. Rannamõisa teel hakkas sadama paduvihma ja pilved ainult tihenesid, kohale jõudes selgus, et maha oli jäänud ühe välgu jalg, ühe raadiosaatja aku otsad andnud ning ühe tüdruku 1,5 aastane poja soovis pidevalt merre joosta. Aga kõik siiski laabus - täpselt nii nagu tavaliselt juhtub. Ilm andis järele, tehnilistele probleemidele leidsime lahenduse (nendeks tasub valmis olla) ja väike poiss... läks koju magama :)

LEPATRIINU

Tegin lepatriinust pilti üks päev ja leidsin, et see portree sobiks hästi mu uue köögi seinale. Mu head sõbrad SpinPress trükikojast tegid selle pildi mulle valmis ja nüüd vaja see vaid seinale kleepida. Uskuge mind, 2 meetri laiuselt mõjub see pilt päris hästi!

UUS RAAMAT

Sain valmis uue raamatu ühest rannapävast. Tegelikult on pildid tehtud kahel päeval aga andku mulle lugejad andeks. Rannapäev kõlab palju paremini kui Rannapäevad... arusaadavatel põhjustel. Raamatut näeb siit!